Day

aprill 12, 2018

Päevitamise ajalugu Euroopas

Kuigi tänapäeval kajastab meedia sageli päevitamisega seotud uudised fookust negatiivsusele seades, on hea teada, et see pole alati sedasi olnud. Kohanedes päikesevalgusega kogu oma evolutsiooni käigus märkas inimkond juba aastatuhandeid tagasi, et päikesevalgus võib olla tervendava toimega. Solaariumeid, ehk siis päikesevannide võtmiseks ettenähtud kohtasid tunti juba vana Rooma ajastul. Sellegi poolest ei ole suhtumine päikesevalgusesse...
Loe lähemalt

Kuidas tekib päevitus?

Meie nahk on keha kõige suurem organ. Selle pindala võib olla üle 2m² ja paksus 0,5-2mm. Nahal on äärmiselt oluline roll meie organismi normaalsel toimimisel – see kaitseb meie keha väljast, aitab hoida meie keha temperatuuri ja reguleerib vedelikuvahetust kehas. Kahe inimese nahatoon võib aga olla täiesti erinev värvuse poolest. Millest siis on tingitud erinev...
Loe lähemalt

Päevituskeskus

Kuigi solaariumid hakkasid ilmuma Eesti iluturule 1990-ndate keskel ja seda peamiselt ilusalongides ning spordiklubides, läks mitu aastat enne kui hakkasid tekkima esimesed päevitusteenusele spetsialiseeritud keskused. Täna on olukord muutunud hoopis vastupidiseks – vaid mõnes üksikus ilusalongis võib leida lisateenusena pakutavat solaariumiteenust ja peamised teenusepakkujad on päevituskeskused. Mis on kaasaegse päevituskeskuse eripära ja mille järgi saab...
Loe lähemalt

0,3 päevitus, mis see on?

Alates 2007 aastast on EL liikmesriikides kehtiv standart EN60335-2-27. Standart käsitleb muuhulgas ka maksimaalset lubatud solaariumide UV kiirgusintensiivsust, mis ei tohi ületada 0,3W/m2. Teiste sõnadega on kaasaegse ja normidele vastava solaariumi UV kiirgustugevus sama mis on Vahemere rannas loodusliku Päikese tugevus keskpäeval, UV indeksiga 12. Võrreldes varem levinud nn kiirsolaariumidega on 0,3 päevitus oluliselt pehmem...
Loe lähemalt

Riskid solaariumis päevitamisel

Nii nagu loodusliku päikese käes päevitamisel, on solaariumis päevitamisel peamiseks riskiks üledoseerimine. Kuna solaariumi ja päikese UV kiirguse toime on meie nahale ühesugune, nii on ka liigpäevitamisest  tulenevad ohud ja võimalikud nahakahjustused samad. Erinevalt väljas päevitamisest on iga solaarium varustatud taimeriga mis ei võimalda päevitada korraga üle 20 minuti. Kuigi õrnemale nahale võib see olla...
Loe lähemalt

Päevitamine ja kosmeetika kasutamine

Päevitamisel ei ole soovitatud kasutada kosmeetikatooteid. Erandiks on siinkohal spetsiaalselt solaariumis päevitamiseks mõeldud kreemid, mille kasutamine on vastupidi, äärmiselt oluline nii hea tulemuse saamiseks kui ka naha õigeks hooldamiseks. UV kiirgus paratamatult kuivatab nahka. Kvaliteetne kosmeetika sisaldab looduslikke õlisid ja mineraale mis niisutavad ja toidavad nahka. Hästi hooldatud nahk aga saab palju sügavama ja kauakestvama...
Loe lähemalt

D vitamiin

D vitamiini positiivne toime meie tervisele on tõestatud juba aastakümneid tagasi kuid suurem osa avastusi selles valdkonnas on tehtud teadlaste poolt viimase 10 aasta jooksul. Kuidas tekib D vitamiin ja milleks meil seda vaja on? D vitamiin on teadaolevalt ainuke vitamiin mida meie keha saab ka mujalt kui toidust. Kuigi teatud toidud – eelkõige rasvane...
Loe lähemalt

Uus uuring toob välja, et solaariumi kasutamisel ja melanoomi tekkimisel ei ole omavahelist seost

The Sunbed Association (Inglismaal tegutsev mittetulunduslik ühing), toob välja meditsiiniliste andmete kokkuvõtte, mille kohaselt mõõdukal solaariumide kasutamisel ja melanoomi haigestumsel puudub omavaheline seos. Uuringu tulemused on ilmunud teaduslikus ajakirjas Anticancer Rerearch (vol 38). Oluline on märkida, et antud analüüs lükkab ümber viimased EL ja WHO aruanded The Sunbed Association juhataja, Gary Lipman, ütleb: „Antud hoolikalt...
Loe lähemalt